Kogu ettevalmistus ühes kohas — üle 500 küsimuse seletustega, päris eksamirežiim ja interaktiivne kaarditöö Tallinna lahel. Õpi telefonis või arvutis, omas tempos.
Kolm tööriista, mis viivad sind teadmatusest kindla sooritajani.
Õppematerjalid
Terve eksamiprogramm selges eesti keeles — navigatsioon, COLREG, märgid, sisevesi ja kaarditöö. Otsing ja märksõnade esiletõstmine.
Harjutustestid
Iga küsimuse juures miks vale on ja meeldejätmise nipp. Eksamirežiim koostab 40 juhuslikku küsimust nagu päris eksamil.
Interaktiivne kaarditöö
Harjuta asukoha määramist päris Tallinna lahe merekaardil: pellungid, liitsihid, koordarvestus, sektortuled. Näidislahendus, samm-sammult ja vaba harjutamine.
Õppematerjal · otsing
deviatsioon
Kompassi näidu ja tegeliku suuna erinevust nimetatakse deviatsiooniks.
Terve eksamiprogramm selges keeles
Navigatsioon, COLREG, märgid, sisevesi ja kaarditöö — kõik ühes kohas. Otsing ja märksõnade esiletõstmine viivad sind vajaliku lõiguni sekunditega.
Test viib sind otse nõrga koha juurde
Peale testi näitab nupp „Vaata materjalist järgi“ sulle täpselt selle õppematerjali koha, kus eksisid — ei mingit tuhnimist. Kordad ainult seda, mida vaja, ja saad materjali kiiremini selgeks.
Test · küsimus 12
Mis tuld näitab ankrus laev?
Roheline tuli ahtris ✕
Valge ringtuli ülal ✓
Õppematerjal · Tuled ja märgid
Ankurdatud laev
Ankrus olev laev näitab kõige nähtavamas kohas valget ringtuld. Pikem laev näitab lisaks teist valget tuld ahtris, madalamal.
Kaarditöö · samm-sammult
10:000 M
10:232,3 M
10:535,3 M
Kaarditöö — läbi samm-sammult
Interaktiivne merekaart ei asenda päris paberkaarti, kuid saad samm-sammult läbi mängida eri viisid asukoha määramiseks — pellungid, liitsihid, koordarvestus, sektortuled — ja pidada logiraamatut.
Kuidas see eksami lihtsamaks teeb
1
Loe ja mõista
Iga teema on lahti seletatud lihtsas keeles — ilma paksu käsiraamatuta.
2
Harjuta ja korda
Vasta küsimustele, näe kohe miks vastus on õige või vale, korda nõrku kohti.
3
Simuleeri eksamit
Eksamirežiim + kaarditöö annavad enesekindluse, et päris eksamil ei tuleks üllatusi.
Vali endale ligipääs
Kogu sisu avaneb kohe. Ligipääs saadetakse e-postile — lisad lingil oma parooli ja alustad.
30 päeva
€9,90
kiireks kordamiseks enne eksamit
Kõik õppematerjalid
Kõik testid + eksamirežiim
Interaktiivne kaarditöö
Populaarseim
2 kuud
€16,90
mugav tempo algusest lõpuni
Kõik õppematerjalid
Kõik testid + eksamirežiim
Interaktiivne kaarditöö
3 kuud
€22,90
rahulikult, ilma kiirustamata
Kõik õppematerjalid
Kõik testid + eksamirežiim
Interaktiivne kaarditöö
Ligipääsu saab igal ajal profiilist pikendada. Maksevõimalus lisandub peagi.
Võta ühendust
Küsimus paketi, ligipääsu või sisu kohta? Kirjuta — vastame kiiresti.
Enne kui alustad
Kuidas selleks eksamiks valmistuda
Leht sisaldab üle 500 küsimuse, mis aitavad sind eksamiks ette valmistuda. Iga küsimuse õige vastuse juures on selgitus ja iga vale variandi juurde on kirjutatud, miks just see vale on. Kõik küsimused on seotud õppematerjaliga.
Loe õppetekst läbi. Käi „Õppematerjalid" all teemad ükshaaval läbi (vasakul on sisukord): navigatsioon ja kaarditöö, tuled ja märgid, teeandmise reeglid, meremärgid, helisignaalid, siseveed jne.
Harjuta teema kaupa. Ava „Testid", vali ülalt rippmenüüst üks teema ja vasta küsimustele. Iga eksimuse juures loe kohe, miks see vastus vale oli — nii jääb reegel meelde.
Korda nõrku kohti. Testi lõpus näidatakse, millistes teemades tegid vigu. Vajuta „N viga", et näha täpseid küsimusi, ja „Vaata materjalist järgi", mis viib otse õppematerjali õigesse kohta. Korda teemat, kuni saad selle 100%.
Tee proovieksam. Kui teemad on selged, vali „Eksamirežiim (40 juhuslikku)" — see koostab kõigi küsimuste seast juhuvaliku, nagu päris eksamil. Korda, kuni tulemus on kindlalt kõrge.
Harjuta kaarditööd. Ava „Kaarditöö" — interaktiivne Tallinna lahe merekaart, kus saad läbi mängida pellungid, liitsihid, koordarvestuse ja kursiparanduse. Kaarditöö on eksamil eraldi osa (arvestatud/mittearvestatud).
See on eksami kõige „matemaatilisem“ osa ja seda kiputakse alahindama. Käi kõik näited läbi pliiatsi ja paberiga.
1.1 Mõõtühikud — soovitav pähe õppida
Ühik
Väärtus
Selgitus
Meremiil (M, nm)
1 M = 1852 m
Meridiaani ühe kaareminuti (1′) pikkus. 1 km = 0,54 M.
Kaabeltau (kbt)
1 kbt = 185,2 m
1/10 meremiili.
Sõlm (kt, sõlme)
1 kt = 1 M/tunnis = 0,514 m/s
Kiiruse ühik. „5 sõlme“ = 5 meremiili tunnis.
Süld (fathom)
1 süld = 6 jalga = 1,83 m
Vana sügavusühik.
Jalg (foot)
1 jalg = 0,3048 m (≈0,3 m)
1 m = 3,28 jalga.
Toll (inch)
1 toll = 2,54 cm
Hobujõud (hj)
1 hj = 0,736 kW
1 kW = 1,36 hj.
Meelespea: „meremiil ≈ 1852 m, sõlm = miil tunnis, jalg ≈ 0,3 m“. Sügavus Eesti kaartidel on meetrites (nt „4,3“ = 4,3 m, mitte 43 m ega jalga).
1.2 Suund, kraadid ja minutid
Suundi (kurss, peiling) loetakse kraadides 0°–360°, põhjast (N = 0°/360°) päripäeva: idasuund E = 090°, lõuna S = 180°, lääs W = 270°. Kursse kirjutatakse alati kolme numbriga: 007°, 045°, 315°.
Ilmakaared kraadides. Põhi- ja vaheilmakaared: N 0°, NE 045°, E 090°, SE 135°, S 180°, SW 225°, W 270°, NW 315°. Nende vahele jäävad veel nt SSW 202,5°, WSW 247,5° jne.
Ilmakaar
N
NE
E
SE
S
SW
W
NW
Kraadi
0°
045°
090°
135°
180°
225°
270°
315°
Rumb. Vanem suunaühik: horisont jaguneb 32 rumbiks, seega üks rumb = 360° ÷ 32 = 11,25°.
Kraad ja minut. Nagu kellal, jaguneb üks kraad 60 kaareminutiks (1° = 60′) ja üks minut 60 kaaresekundiks (1′ = 60″). Seda läheb vaja koordinaatide ja peilingute juures.
Nurkade liitmine/lahutamine: kui minutid ületavad 60, kanna 1° edasi. Näide: 41°45′ + 0°20′ = 41°65′ = 42°05′.
Laiuskraad ja meremiil. Kuna 1 meremiil = 1 kaareminut mööda meridiaani, saab kaardi külgservalt (laiuskraadi skaalalt) vahemaad otse mõõta: 1′ laiust = 1 M. Ära kunagi mõõda vahemaad ülemiselt/alumiselt (pikkuskraadi) servalt!
1.2a Asukoha lugemine merekaardilt (laius φ ja pikkus λ)
Asukoht antakse kahe koordinaadiga: laiuskraad φ (kui kaugel ekvaatorist) ja pikkuskraad λ (kui kaugel Greenwichist).
Laiuskraad (φ) loetakse kaardi küljeskaalalt (vasak või parem serv): põhja pool N, lõuna pool S. Nt Tallinna laht ≈ 59°27′N.
Pikkuskraad (λ) loetakse kaardi ülemiselt või alumiselt servalt: ida pool E, lääne pool W. Nt Tallinn ≈ 24°45′E.
Kirjuta alati kraadid, minutid ja minuti kümnendikud: nt 59°27,3′N 024°46,5′E.
Sama küljeskaala on nii laiuskraadi lugemiseks kui ka vahemaade mõõtmiseks (1′ = 1 M). Pikkuskraadi skaalalt vahemaad EI mõõdeta.
1.3 Aja, kiiruse ja teepikkuse arvutamine
Kolm suurust on omavahel seotud ühe „kolmnurgaga“:
Teepikkus S = Kiirus V × Aeg t
Kiirus V = S ÷ t • Aeg t = S ÷ V
Merel: teepikkus meremiilides, kiirus sõlmedes, aeg tundides. Sõlm on juba „miili tunnis“, nii et ühikud klapivad ilma teisendamata.
Näide 1 (aeg). Sadamateni on 12 meremiili, sõidad 6 sõlme. Kaua läheb?
t = S ÷ V = 12 ÷ 6 = 2 tundi.
Näide 2 (teepikkus). Sõidad 8 sõlme 45 minutit. Kui kaugele jõuad?
45 min = 0,75 h. S = V × t = 8 × 0,75 = 6 meremiili.
Näide 3 (kiirus). Läbisid 15 M 2,5 tunniga. Kiirus?
V = S ÷ t = 15 ÷ 2,5 = 6 sõlme.
Näide 4 (minutid). Sõidad 10 sõlme, vahemaa 4 M. Aeg tundides = 4/10 = 0,4 h. Minutites: 0,4 × 60 = 24 min.
Minutid ↔ tunnid: minutid → tunnid jaga 60-ga (30 min = 0,5 h; 15 min = 0,25 h; 20 min = 0,333 h). Tunnid → minutid korruta 60-ga.
1.4 Nähtavuskaugus — kui kaugelt näed tuletorni
Kuna Maa on kumer, „peitub“ kauge objekt silmapiiri (horisondi) taha. Mida kõrgem on objekt ja mida kõrgemal on vaataja silm, seda kaugemale näeb. Sellepärast küsitakse eksamil: „Tuletorni kõrgus on X m, roolimehe silm Y m — kui kaugelt hakkab roolimees tuletorni nägema?“
Nähtavuskaugus D (meremiilides) = 2,08 × ( √Hobjekt + √hsilm ) H ja h on kõrgused meetrites; tulemus tuleb meremiilides. (Tegur 2,08 arvestab ka valguse murdumist atmosfääris.)
Kolm sammu (kõige lihtsam viis):
Võta ruutjuur objekti kõrgusest (√H).
Võta ruutjuur silma kõrgusest (√h).
Liida need kokku ja korruta 2,08-ga. Peast arvutades piisab, kui korrutad ≈ 2-ga — tulemus tuleb piisavalt lähedal, et õige vastusevariant valida.
Näide (eksamiküsimus). Tuletorn 30 m, silma kõrgus 4,0 m. Kui kaugelt hakkab roolimees tuletorni nägema?
√30 = 5,48 • √4 = 2,0
Täpne: D = 2,08 × (5,48 + 2,0) = 2,08 × 7,48 = ≈ 15,5 meremiili.
Peast: (5,48 + 2,0) × 2 = 7,48 × 2 ≈ 15 → lähim vastus „ca 15,5 M“.
Näide 2. Tuletorn 64 m, silm 9 m. √64 = 8, √9 = 3.
D = 2,08 × (8 + 3) = 2,08 × 11 = ≈ 22,9 meremiili.
Näide 3 (ainult silmapiir). Kui kaugel on silmapiir 4 m kõrguselt tekilt? D = 2,08 × √4 = 2,08 × 2 = ≈ 4,2 meremiili.
Kõrgus (m)
1
4
9
16
25
30
64
100
√kõrgus
1,0
2,0
3,0
4,0
5,0
5,48
8,0
10,0
Meelespea: „ruutjuur + ruutjuur, korda kaks“ (täpne tegur on 2,08). Täisruudud (4, 9, 16, 25, 64, 100) annavad ilusa ruutjuure — nendega on rehkendus peast tehtav. 1 meremiil ≈ 1,852 km, seega 15,5 M ≈ 28,7 km (nii saad vajadusel ka kilomeetriteks teisendada). NB: merekaardil märgitud tulede nähtavuskaugused on arvestatud vaataja silma kõrgusega ≈ 5 m.
1.5 Peiling (suund objektile)
Peiling on suund sinu laevalt mingile objektile (tuletorn, poi, neem), loetuna kraadides. Kaks liiki:
Tõeline peiling (TP) — suund tõelise põhja suhtes (0°–360°). See kantakse kaardile.
Kurssipeiling / suhteline peiling — nurk laeva vööri (kiilujoone) suhtes. „Objekt on 45° tüürpoordi vööris.“ Tõeline peiling = laeva kurss + suhteline peiling.
Traavers — objekt on täpselt küljel, s.t laeva pikitasandi suhtes 90° (kas tüürpoordi või pakpoordi traavers). Traaversi hetk on hea koht vahemaa/asukoha märkimiseks.
Asukoha määramine peilingutega. Võta samaaegselt peiling kahele (parem kolmele) tuntud objektile, kanna sirged kaardile — nende lõikepunkt on sinu asukoht. Kolme peilinguga tekib väike „viga-kolmnurk“; mida väiksem, seda täpsem. Parim tulemus, kui objektide vaheline nurk on ~90° (kahe puhul) või ~60°/120° (kolme puhul).
1.6 Malliga (kursimalliga) töötamine
Kaarditöö põhivahendid: kursimall/kolmnurkmall (protraktor), joonlaud/paralleeljoonlaud, tsirkel (mõõtharkkell) ja pehme pliiats.
Kursi lugemine mallilt (kaardilt kursi võtmine):
Ühenda joonlauaga lähtepunkt ja sihtpunkt — tõmba kurssijoon.
Aseta mall nii, et selle serv on kursi joonel ja malli keskrist / nulljoon on ühel kaardi meridiaanil (või paralleelil, vastavalt malli tüübile).
Loe malli skaalalt nurk meridiaani (N–S joone) ja kursi vahel — see on sinu tõeline kurss (TK) kraadides.
Kursi mahamärkimine (kursi kandmine kaardile):
Aseta mall antud meridiaanile ja keera nii, et skaalal oleks soovitud kraadiarv.
Malli serva mööda tõmba kurssijoon lähtepunktist.
Tsirkliga võta kaardi külgservalt (laiuse skaalalt) vahemaa meremiilides ja märgi see kurssijoonele.
Paralleeljoonlaud: „samm-sammult“ nihuta joonlaud kursi joonelt lähima meridiaanini, ilma nurka muutmata, ja loe kraad kaardi kompassiroosilt.
1.7 Kursside õiendamine — tõeline, magnetiline ja kompassikurss
Magnetkompassi nõel ei näita tõelist põhja. Kaks viga tuleb parandada:
Magnetkalle e variatsioon (magnetdeklinatsioon) — vahe tõelise ja magnetilise põhja vahel. Sõltub kohast; väärtuse ja aastase muutuse saad kaardilt (kompassiroosi juurest). Eestis idapoolne (E), mõni kraad.
Magnethälve e deviatsioon — laeva enda raud/metall ja elektroonika mõju kompassile. Sõltub laeva kursist; väärtused pannakse kirja hälbetabelisse.
Laakimine (arvestuslik navigeerimine) — laeva teekonna ja asukoha arvestuslik määramine kursi ja kiiruse (ning aja) järgi, ilma välisele orientiirile või GPS-ile toetumata. Laagitud (arvestuslik) asukoht saadakse: alguskoht + läbitud vahemaa antud kursil.
Log (logi) — seade, millega mõõdetakse laeva kiirust (ja läbitud teepikkust) vee suhtes. (Sügavust mõõdetakse loodiga, tuule kiirust anemomeetriga.)
Lootsiraamat — teatmik, kust saab sadamate, sissesõiduteede ja rannikute täpse info (sügavused, sildumine, ohud, teenused). Sadama kohta käiva täpse teabe saad just lootsiraamatust, mitte kaardilt üksi.
Majaka/tule tähis kaardil, nt Iso 5s 7M: Iso = tule iseloom (isofaas — võrdne valgus/pime), 5s = perioodi kestus sekundites, 7M = tule nähtavuskaugus meremiilides.
2. Navigatsioonituled (COLREG reeglid 20–31)
Tulesid kantakse päikeseloojangust päikesetõusuni ja halva nähtavuse korral. Nende järgi tunned pimedas ära laeva tüübi, suuruse, suuna ja tegevuse.
Kuidas tuled öösel päriselt välja näevad
Ankrus (üle 50 m)2 valget ringtuld
Mootorlaevtopi- + pardatuled
Purjelaevainult pardatuled, topituld pole
Kalastav (mitte traal)punane üle valge
Traalpüükroheline üle valge
Pukseeriminekollane pukseerimistuli
Piiratud manööverduspunane–valge–punane
Süviselt piiratud3 punast ringtuld
Juhitavuse kaotanud2 punast / päeval 2 kera
Hõljukkollane vilkur
Miinitõrje3 rohelist ringtuld
2.1 Põhitulede värvid ja sektorid
Tuli
Värv
Sektor
Asukoht
Topituli (masthead)
Valge
225° (ette + külgedele)
Masti ees, kõrgel
Pardatuled (sidelights)
Roheline = tüürpoord (parem) / Punane = pakpoord (vasak)
112,5° kummalgi küljel
Kere külgedel
Ahtrituli (stern)
Valge
135° (taha)
Ahtris, madalal
Puksiirtuli (towing)
Kollane
135° (taha)
Ahtrituli kohal (vedaval laeval)
Ringtuli (all-round)
Valge/punane/roheline/kollane
360°
Mastis
Suuna loogika: näed rohelist + punast + topituld = laev tuleb otse vastu. Näed ainult rohelist pardatuld = laev liigub sinust vasakult paremale (näed tema tüürpoordi). Ainult valge ahtrituli = laev eemaldub. Punane vasakul, roheline paremal — nagu tänav.
2.2 Topitulede arv = suurus ja tegevus
Mootorlaev alla 50 m: üks topituli + pardatuled + ahtrituli.
Mootorlaev üle 50 m:kaks topituld — eesmine madalam, tagumine kõrgem (eest paistavad kaks valget kohakuti).
Alla 7 m ja alla 7 sõlme: võib näidata ainult ühte valget ringtuld (võimalusel ka pardatuled).
2.3 Ringtulede „värvikeel“ (ülalt alla loetuna)
Tuled
Muster (ülalt alla)
Laev / olukord
punane — punane (2 punast kohakuti)
Juhitavuse kaotanud laev (ei allu roolile). Käigus lisaks pardatuled.
punane — valge — punane
Piiratud manööverdusvõimega laev (nt veealused tööd, kaabli-/poilaev).
punane—punane—punane (3 punast)
Süviselt piiratud laev (sügavuse tõttu ei saa kursilt kõrvale).
roheline üle valge
Traalpüügil kalalaev.
punane üle valge
Muu kalapüük (mitte traal) — „red-white, fishing at night“.
valge üle punase
Lootsilaev („white over red, pilot ahead“).
valge ringtuli üksi
Ankrus laev (üle 50 m: teine, madalam valge tuli ahtris). Alla 7 m laev, mis on ankrus väljaspool kitsast kohta, faarvaatrit või ankruala (kus laevu tavaliselt ei liigu), ei pea ankrutuld näitama.
punane—punane + valge ankrutuli
Madalikule sõitnud laev (aground): kaks punast ringtuld kohakuti + ankrutuli(-tuled).
kollane vilkuv
Hõljuk (õhkpadjal sõitev alus) — kollane vilkuv ringtuli. NB: pukseeriva laeva ahtris on samuti kollane tuli, kuid see põleb püsivalt (ei vilgu).
kolm rohelistkolmnurgas (mitte vertikaalselt): üks masti tipus + üks masti põikpuu (raa) mõlemas otsas
Miinitõrjelaev — läheneda ohtlik alla 1000 m.
NB! Enamik ringtulemustreid on vertikaalses joones (ülalt alla). Miinitõrjelaev on erand — kolm rohelist tuld on kolmnurgas (üks masti tipus, üks masti põikpuu ehk raa mõlemas otsas).
Meelespea: „Red over red — captain is dead“ (juhitavuse kaotanud). „Red over white — fishing at night“. „White over red — pilot ahead“. „Red-white-red — restricted I said“ (piiratud manööverdus).
2.4 Purjelaev ja pukseerimine
Purjelaev (ainult purjede all): pardatuled + ahtrituli, topituld EI ole. Väike purjekas võib näidata masti tipus punast-üle-rohelise ringtulesid. NB: kui purjelaev kasutab mootorit, on ta juriidiliselt mootorlaev ja peab näitama topituld (päeval koonus tipuga alla).
Pukseerimine: vedav laev näitab kahte topituld kohakuti; kui karavani (vedaja + veetav + ots) pikkus on üle 200 m, siis kolm topituld kohakuti. Ahtris kollane pukseerimistuli.
Ankrus laev: valge ringtuli vööris (üle 50 m ka teine ahtris, madalamal), päeval üks must kera. Erand: alla 7 m laev, mis on ankrus väljaspool kitsust, faarvaatrit, ankruala või kohas, kus tavaliselt teisi laevu pole, ei ole kohustatud ankrutuld ega -märki kandma (reegel 30).
2.5 Kuidas tuvastada laev ja suund tulede järgi („Mis alust näete pildil?“)
Eksamil küsitakse tihti öist pilti tuledega ja tuleb määrata nii laeva tüüp kui ka suund (kas näed vööri, ahtrit, pakpoordi või tüürpoordi). Lahenda kahes sammus.
1. samm — määra SUUND (millist külge näed) pardatulede ja ahtritule järgi:
Mida näed
Suund — mis pool laeva on sinu poole
roheline + punane pardatuli koos (+ topituli/-tuled)
Vöör sinu poole — laev tuleb otse vastu
ainult valge ahtrituli (pardatulesid ei näe)
Ahter sinu poole — laev eemaldub
ainult roheline pardatuli (+ topituli)
Tüürpoord sinu poole — laev liigub vasakult paremale
ainult punane pardatuli (+ topituli)
Pakpoord sinu poole — laev liigub paremalt vasakule
2. samm — määra TÜÜP topitulede arvu ja ringtulede värvikeele järgi (vt 2.2 ja 2.3):
Topitulede arv: üks valge topituli = mootorlaev alla 50 m; kaks kohakuti = üle 50 m.
Ringtulede muster (ülalt alla): 2 punast = juhitavuse kaotanud · punane–valge–punane = piiratud manööverdus · 3 punast = süviselt piiratud · roheline üle valge = traal · punane üle valge = muu kalapüük · valge üle punase = loots · üks valge = ankrus (vt 2.3).
Näide (nagu eksamil): pildil on punane–valge–punane ringtuled vertikaalselt ja lisaks üks punane pardatuli.
→ Ringtuled punane-valge-punane = piiratud manööverdusvõimega laev; ainult punane pardatuli = pakpoordiga sinu poole. Vastus: piiratud manööverdusvõimega laev, pakpoordist.
Meelespea: kõigepealt vaata pardatulesid (suund), siis topitulesid + ringtulede värve (tüüp). Roheline paremal, punane vasakul — nagu tänav.
3. Päevamärgid (päevakujundid)
Päeval näidatakse tulede asemel musti kujundeid (kera, koonus, silinder, romb/topeltkoonus).
Kujund
Tähendus
Üks must kera
Ankrus laev.
Kolm musta kera kohakuti
Madalikule sõitnud laev.
Kaks kera ülal ja all (romb pole)
Juhitavuse kaotanud laev.
Kera – romb – kera
Piiratud manööverdusvõimega laev.
Must silinder
Süviselt piiratud laev.
Must koonus tipuga alla
Purjelaev, mis sõidab mootori jõul.
Kaks koonust tippudega kokku (romb/„tunniklaas“)
Kalapüügil laev.
Romb veetaval karaval (>200 m)
Pukseerimine pikkusega üle 200 m.
Kuidas päevamärgid välja näevad
Ankrusüks kera
Madalikulkolm kera
Juhitavuse kaotanudkaks kera
Piiratud manööverduskera–romb–kera
Süviselt piiratudsilinder
Purjekas mootorigakoonus tipuga alla
Kalapüükkaks koonust tippudega kokku
Pukseerimine >200 mromb veetaval
4. Meremärgid, poid ja toodrid (IALA A)
Eesti kuulub IALA piirkonda A. Meremärgid jagunevad: kardinaalmärgid (ilmakaare järgi), lateraalmärgid (külgmärgid), ohutu vee märk, isoleeritud ohu märk ja erimärgid.
Näitavad laevatee (faarvaatri) servi. Reegel kehtib sadama/jõe poole (ülesvoolu) sõites:
Punane märk Silinder-/tömp kuju, punane, tuli punane plink (R Fl). → jäta PAKPOORDI (vasakule).
Roheline märk Koonuse kuju, roheline, tuli roheline plink (G Fl). → jäta TÜÜRPOORDI (paremale).
Punane lateraalmärkjäta PAKPOORDI (vasakule)
Roheline lateraalmärkjäta TÜÜRPOORDI (paremale)
Meelespea (sadamasse sisenedes): „punane pakpoordi (mõlemad P-tähega, vasakule), roheline tüürpoordi (paremale)“. Väljudes vastupidi. Jõgedel on loogika kalda järgi: seistes näoga pärivoolu, parema kalda oht = punane, vasaku kalda oht = roheline.
4.2 Kardinaalmärgid — ohutu külg ilmakaare järgi
Kardinaalmärk ütleb, millisel pool märki on ohutu vesi (ehk millisest ilmakaarest märki mööduda). Tunnused: must-kollane värv, kaks musta koonust tipumärgina ja tuli valgete kiirete plinkidega.
Tooder
Tipukoonused
Värv
Tuli
Ohutu vesi
Põhja
mõlemad tipuga ÜLES ↑↑
must ülal, kollane all
pidev kiire (VQ/Q)
märgist põhjas (mööda põhja poolt)
Ida
tippudega lahku (muna ◇)
must-kollane-must
3 plinki
märgist idas
Lõuna
mõlemad tipuga ALLA ↓↓
kollane ülal, must all
6 plinki + 1 pikk
märgist lõunas
Lääne
tippudega kokku (liivakell ⧗)
kollane-must-kollane
9 plinki
märgist läänes
Kuidas kardinaaltoodrid välja näevad:
Põhjatooderohutu vesi PÕHJAS
Idatooderohutu vesi IDAS
Lõunatooderohutu vesi LÕUNAS
Läänetooderohutu vesi LÄÄNES
Tulede vilkumise muster (öösel):
Põhjatooderpidev kiire vilge (Q / VQ)
Idatooder3 vilget (Q(3) 5s / VQ(3) 5s)
Lõunatooder6 vilget + 1 pikk (Q(6)+LFl 15s)
Läänetooder9 vilget (Q(9) 15s / VQ(9) 10s)
Nipp 1 (koonused): Põhja koonused „näitavad üles“ (põhi on kaardil üleval). Lõuna „näitavad alla“. Lääne = „Wine glass / liivakell“ (kokku). Ida = „Egg / muna“ (lahku). Nipp 2 (tuled kella järgi): 3 plinki = ida (kell 3), 6 plinki = lõuna (kell 6), 9 plinki = lääne (kell 9), pidev = põhi (kell 12). Loogika: „põhjatooder“ tähendab, et oht on toodrist lõunas — sina möödud põhja poolt.
4.3 Ohutu vee märk ja isoleeritud ohu märk
Ohutu vee märk — puna-valged vertikaaltriibud, tipumärgiks üks punane kera, valge tuli. Ümber on ohutu vesi; tähistab faarvaatri keskjoont / algust. Mööduda võib mõlemalt poolt.
Isoleeritud ohu märk — must-punane-must, tipuks kaks musta kera kohakuti, tuli 2 valget plinki. Seisab otse ohu (madalik, vrakk) kohal — oht on märgi all, ümberringi ohutu vesi.
Ohutu vee märkpuna-valged triibud, punane kera; möödu mõlemalt poolt
Isoleeritud ohu märkmust-punane-must, 2 musta kera; oht märgi all
4.4 Erimärk ja faarvaatri jaotusmärk
Erimärk (erimärgistus) — kollane, tipumärgiks kollane risti (X), tuli kollane. Ei tähista navigatsiooniohtu, vaid eriala: nt kaabli-/torujuhtme koridor, veevõtukoht, sportimis- või harjutusala, andmepoi.
Faarvaatri jaotusmärk (eelistatud faarvaater) — näitab faarvaatri hargnemist ja eelistatud (peamist) laevateed. Punane silinder-topiga punane märk, mille keskel roheline vööt = eelistatud faarvaater on tüürpoordis; roheline koonus-topiga roheline märk punase vöödiga = eelistatud faarvaater on pakpoordis.
Liitsiht (leading line) — kaks märki (madalam ees, kõrgem taga); kui need on üksteise kohal ühel joonel, oledki faarvaatri teljel (vt ka 16. Liitsiht).
4.5 Vrakid ja ohud merekaardil (leppemärgid)
Veest välja ulatuv vrakk — kaardil vraki (laevakere) sümbol; nähtav ja ohtlik.
Ohtlik vrakk teadmata sügavusel — vraki sümbol punktiirovaaliga (ohu tähis); täpne sügavus teadmata, seega ohtlik.
Vrakk näidatud sügavusega — sümboli juures on sügavusarv (nt „0₇“ = 0,7 m vrakil).
Kardinaalmärgist möödumine sõltub ka sinu kursist: nt lõunatoodrist (möödud lõuna poolt) sõites itta (kurss 090°) jääb tooder sulle pakpoordi (vasakule); läänetoodrist samal kursil tüürpoordi. Mõtle: kummale poole toodrit su kurss jääb.
5. Helisignaalid (COLREG reeglid 32–35)
Lühike heli (•) ≈ 1 sekund, pikk heli (—) ≈ 4–6 sekundit.
5.1 Manöövrisignaalid (kui laevad näevad üksteist)
Asendusvimplid (1., 2., 3. asendaja) — võimaldavad korrata sama lippu ühes grupis.
6.1 Üksiklipu tähendused (A–Z)
Lipp
Tähendus
A — Alfa
Mul on tuuker (sukelduja) vees — hoidke eemale ja liikuge väikese kiirusega.
B — Bravo
Laadin, lossin või vedan ohtlikku lasti.
C — Charlie
Jah (jaatus).
D — Delta
Hoidke eemale — manööverdan raskustega (piiratud juhitavus).
E — Echo
Muudan oma kurssi paremale (tüürpoordi).
F — Foxtrot
Olen juhtimisvõimetu — hoidke minuga sidet.
G — Golf
Vajan lootsi. (Kalalaeval: võtan võrke sisse.)
H — Hotel
Mul on loots pardal.
I — India
Muudan oma kurssi vasakule (pakpoordi).
J — Juliett
Pardal tulekahju (või lekib ohtlikku lasti) — hoidke eemale.
K — Kilo
Soovin astuda teiega sidesse.
L — Lima
Peatuge viivitamatult.
M — Mike
Laev on peatatud, ei liigu vee suhtes.
N — November
Ei (eitus).
O — Oscar
Mees üle parda.
P — Papa
Sadamas: kõik laeva, laev lahkub; merel (kalalaeval): võrgud takistuse taga kinni.
Q — Quebec
Laev on nakkusvaba, palun luba vabaks tegutsemiseks (pratique).
R — Romeo
Üksiklipuna puudub tähendus.
S — Sierra
Mu masinad töötavad tagasikäigul.
T — Tango
Hoidke minust eemale — tegelen paar-traalimisega.
U — Uniform
Te lähenete ohule.
V — Victor
Vajan abi.
W — Whiskey
Vajan meditsiiniabi.
X — X-ray
Peatage oma tegevus ja jälgige minu signaale.
Y — Yankee
Triivin ankrul (ankur ei pea).
Z — Zulu
Vajan puksiiri. (Kalalaeval: lasen võrke vette.)
Meelespea:A = tuuker vees, B = ohtlik last, O = mees üle parda, W = meditsiiniabi (W nagu „wounded“), V = vajan abi, L = peatuge, Y = triivin ankrul. Echo → paremale, India → vasakule.
7. Hädasignaalid
Kõik allolevad tähendavad üht: „olen hädas, vajan abi“. Neid tuleb tunda ka siis, kui näed teise laeva antud signaali — siis pead ise appi minema või abi kutsuma.
valgus- või helisignaal SOS (• • • — — — • • •)
punane rakett (langevarjurakett) või punane säratuli (tõrvik)
oranž suits (päeval)
MAYDAY raadios VHF 16. kanalil
paugud umbes minutiliste vahedega
aeglane käte üles-alla liigutamine külgede kaudu
appihüüe või vile
lipp N lipu C kohal
Mees üle parda: hõiku „inimene üle parda!", anna kolm pikka helisignaali ja heiska lipp O (Oscar)
neljakandiline lipp ja selle all/kohal kerataoline ese
lahtine tuli (nt põlev tõrvatünn) ja sellest tekkiv suits
oranž kangas, millel must kera ja ruut
värvilaik vees (märgistusaine)
EPIRB-avariipoi / DSC hädanupp (kanal 70)
7.1 Raadio hädapöördumised (prioriteedi järjekorras)
Signaal
Millal
MAYDAY
Otsene oht elule või laevale (uppumine, tulekahju, inimene hukkumas). Kõrgeim prioriteet.
PAN-PAN
Kiireloomuline, aga pole otsest ohtu (mootoririke, inimene üle parda otsingul, nähti punast raketti).
Hädateates edasta: kes sa oled ja laeva nimi → täpne asukoht → mis juhtus → kas on vigastatuid → millist abi vajad. Häirekeskus 112, JRCC Tallinn (VHF 16/69, kutsung „Tallinn Merevalvekeskus / Tallinn Rescue“).
8. Tee andmise reeglid (COLREG / LKVE-72)
roheline = teeõigus (hoiab kurssi ja kiirust) punane = annab teed punktiirjoon = teeandja manööver
Ristuvad kursid (r. 15)Teine laev on paremal (tüürpoordis) → teie annate teed ja möödute tema ahtri tagant. B hoiab kurssi.
Vastastikku (r. 14)Otse vastu → mõlemad pööravad paremale (tüürpoordi), möödute pakpoordidega.
Möödasõit (r. 13)Tagant möödasõitja (A) annab teed ja hoidub eemale; möödasõidetav (B) hoiab kurssi.
Purjekad eri halsil (r. 12)Pakpoordi halsil laev (tuul vasakult) annab teed tüürpoordi halsil laevale.
8.1 Kaks mootorlaeva
Vastastikku (otse vastu, reegel 14): mõlemad pööravad paremale (tüürpoordi), möödutakse pakpoordidega (vasak külg vasaku külje vastu).
Ristuvad kursid (reegel 15):kellel teine laev on paremal (tüürpoordi) pool, see annab teed ja hoidub tema ahtri taha. Teine säilitab kursi ja kiiruse. („Parem käsi = anna teed.“)
Möödasõit (reegel 13):möödasõitja annab teed ja hoidub eemale; möödasõidetav hoiab kurssi ja kiirust.
8.2 Kaks purjelaeva (reegel 12)
Erinevatel halssidel:pakpoordi halsil (tuul vasakult) annab teed tüürpoordi halsil olevale laevale.
Samal halsil:pealttuule (tuulepoolne) laev annab teed alttuule (tuulevarju) laevale.
8.3 Vastutuse hierarhia (reegel 18) — kes annab kellele teed
Iga ülemine annab teed kõigile allpool olevatele:
Mootorlaev
annab teed ▼
Purjelaev
annab teed ▼
Kalastav laev
annab teed ▼
Piiratud manööverdusvõimega laev
annab teed ▼
Juhitavuse kaotanud laev (kõrgeim eesõigus)
Meelespea (kes ripub keelt kõige rohkem): mootorlaev on kõige „liikuvam“, seega annab teed kõigile. Juhitavuse kaotanud laev ei saa manööverdada — tema eest hoiduvad kõik.
8.4 Kursi- ja teeandja käitumine (reeglid 16–17)
Teed andev laev — manööverda aegsasti, selgelt ja suure käiguga, nii et teine saab su kavatsusest aru.
Teeõigusega (kursipidaja) laev — säilita kurss ja kiirus. Ära „aita“ kaootiliste manöövritega. Alles kui kokkupõrge on vältimatu, tegutse ise.
Möödasõidul (reegel 13): tagant möödasõitja hoidub eemale; möödasõidetav laev hoiab kurssi ja kiirust.
Kokkupõrkeoht (reegel 7): jälgi teise laeva peilingut (kursinurka). Kui peiling märgatavalt ei muutu ja vahemaa väheneb, on kokkupõrkeoht olemas — tegutse aegsasti. Kui peiling selgelt muutub, laevad mööduvad ohutult.
8.5 Kitsas kanal ja liikluseraldusskeem (reeglid 9, 10)
Kitsas kanal: hoia parema serva lähedale. Alla 20 m laev ega purjelaev ei tohi takistada laeva, mis saab sõita ainult kanalis.
Liikluseraldusskeem (LES/TSS): sõida oma rajal üldsuunas. Kui pead skeemi ületama, tee seda võimalikult risti (täisnurga all), et olla ohutsoonis lühimat aega. Diagonaalis ületamine on keelatud.
8.6 COLREG mõisted (määratlused)
Eksamis küsitakse COLREG-i mõisteid sageli sõna-sõnalt. Õpi need täpselt selgeks:
Mõiste
Tähendus (COLREG reegel 3)
Käigus olev laev
Laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge ega madalikul. (Ta ei pea liikuma — ka triiviv laev on „käigus".)
Jõuajamiga laev
Laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil.
Purjelaev
Purjede all sõitev laev, tingimusel et jõuseadet (kui on) ei kasutata liikumiseks.
Piiratud manööverdusvõimega laev
Laev, mille töölaad (töö iseloom) ei võimalda manööverdada reeglite kohaselt (nt süvendus-, kaabli- või pukseerimistööd).
Juhitavuse kaotanud laev
Laev, mis erakorralise asjaolu tõttu ei suuda manööverdada (nt roolirike, masin seiskus).
Piiratud nähtavus
Nähtavus on piiratud udu, uduvihma, lumesaju, paduvihma, liivatormi vms tõttu. (Mõiste ei määra konkreetset kaugust.)
Vahe: piiratud manööverdusvõimega = töö takistab (tahtlik tegevus); juhitavuse kaotanud = ootamatu rike. Tulesektorid: pardatuled 112,5°, topituli 225°, ahtri- ja puksiirtuli 135°, ringtuli 360° (vt 2.1).
8.7 Ohutu kiirus (COLREG reegel 6)
Laev peab alati hoidma ohutut kiirust, et vältida kokkupõrget ja saaks õigel ajal peatuda. Ohutu kiiruse määramisel on olulised muu hulgas: nähtavus, liiklustihedus, laeva manööverdamisvõime (peatumisteekond), tuul, lainetus ja hoovus, sügavus ning pimedus/taustavalgus. Mootori (peamootori) võimsus ei ole ohutu kiiruse määramisel oluline tegur.
8.8 Laevasõit piiratud nähtavusega (reegel 19)
Kehtib laevadele, mis ei ole üksteisele nähtavad piiratud nähtavuse alal või selle läheduses.
Sõida ohutu kiirusega; jõuajamiga laeva masinad olgu valmis viivitamatuks manöövriks.
Kui avastad teise laeva ainult radariga, tee kindlaks, kas on kokkupõrkeoht. Kursimuutuse korral VÄLDI:
kursi muutmist vasakule, kui teine laev on eespool traaversit (v.a möödasõidul);
kursi muutmist traaversis või sellest tagapool asuva laeva poole.
Kui kuuled udusignaali ilmselt eespool traaversit (või ei suuda vältida ohtlikku lähenemist) — vähenda kiirus miinimumini ja vajadusel seiska käik, sõida äärmise ettevaatlikkusega.
Meelespea: piiratud nähtavuses ära pööra vasakule laeva poole, kes on eespool traaversit; udusignaal ees → maha kiirus.
8.9 Vaatlus ja tähelepanusignaalid (reeglid 5 ja 36)
Reegel 5 — vaatlus: iga laev peab pidama pidevat nägemis- ja kuulmisvaatlust ning kasutama kõiki olukorrale sobivaid vahendeid, et hinnata olukorda ja kokkupõrkeohtu. Vaatlus on alati, mitte ainult öösel/udus.
Reegel 36 — tähelepanusignaalid: teise laeva tähelepanu äratamiseks võib anda valgus- või helisignaale (nt suunata helgiheitja ohukoha poole), mida ei saa segi ajada ühegi muu reeglites ettenähtud signaaliga. See EI ole hädasignaal.
9. Siseveekogud — CEVNI märgid
Laevatatavatel sisevetel (Narva jõgi, Peipsi, Emajõgi, Võrtsjärv, Pärnu jõgi jne) kehtib CEVNI (Euroopa siseveeteedel liiklemise kord). Märkide „grammatika“ on värvi- ja kujupõhine:
Kuju / värv
Tähendus
Näited
A — punane ääris + valge + PUNANE diagonaaljoon/sümbol
Max sõidukiirus km/h (sisevetel km/h, mitte sõlme!); või vahemaa meetrites.
Loogika:punane ääris + punane kriips/sümbol = keeld; punane ääris + must sümbol (ilma kriipsuta) = käsk (pead tegema); sinine ruut = info / lubatud; kollane / roheline / sinine valge noolega = soovituslik. Kiirus sisevetel on alati km/h. „1000 m“ silt tähendab tavaliselt „selline reegel kehtib järgmised 1000 m“.
9.1 Märkide „meelespea“ (tähised, mida sageli küsitakse)
Püstkriips (nagu hüüumärk) = Tähelepanu!; horisontaalkriips (nagu tõkkepuu) = Peatumine kohustuslik.
Punane ääris + diagonaaljoon = keeld (nt pöörete tegemine keelatud, möödasõit keelatud, möödasõit ja lahknemine keelatud, sildumisotste kinnitamine keelatud).
Seismise keeld: punane märk „Seismine keelatud“; kui juures on arv meetrites (nt 40 m), kehtib keeld selle vahemaa ulatuses.
Soovituslik sõidusuund (D.3a) = sinine ristkülik valge noolega — mitte roheline ega punane.
Roheline (D.2) = soovitatav hoida rohelise märgiga piiritletud alale (nt kaks rohelist tähist märgivad ala piirid).
Kohustuslik sõidusuund antakse B-käsumärgiga (punane ääris + must nool, ilma punase kriipsuta) — mitte sinisega.
Sissesõit lubatud (E.1) = roheline-valge tähis; sissesõit keelatud (A.1) = punane-valge tähis.
Kohustus astuda raadiosidesse (B.11) = B-käsumärk (punane ääris) telefoni/mikrofoni sümboliga; sinine märk raadio sümboliga tähendab vaid, et side on võimalik (info).
Piirangute liigid:vee sügavus piiratud (nt 2,20 m — kolmnurk), silla kõrgus piiratud (nt 7,5 m), laevatee/kanali laius piiratud.
Rooma number (nt IV) märgil = maksimaalne kõrvuti (poordis) seismiseks lubatud laevade arv.
Silla läbisõit (kollased tähised):üks kollane romb/ring silla ava kohal = ava avatud mõlemas suunas; kaks kollast rombi = ava suletud vastassuunas. Kollane kõrgusgabariidi tähis näitab silla vaba kõrgust (nt kuni 10 m).
Sillagabariidid:H = sillaava kõrgusgabariit (vaba kõrgus, antakse 0-tasemest sõltuvalt silla asukohast), B = laevatee (sillaava) laiusgabariit. Sillal on ka laevatee telje märgid ja laevatee ääre märgid; tulede paigaldamine sillale ei ole kohustuslik.
Ahtrilaine tekitamine keelatud — eraldi keelumärk (väldi teistele ohtliku lainetuse tekitamist).
9.2 Mõisted ja laevatüübi tundmine
Ülesliikuv laev — laev, mis liigub suudmest lähte suunas (vastuvoolu, jõe ülemjooksu poole). Allaliikuv = pärivoolu, suudme suunas.
Sisevetel on vahemaad ja kiirused kilomeetrites / km/h (mitte meremiilides/sõlmedes).
Laevatüübi tundmine tulede/märkide järgi (küsitakse ka CEVNI testis):
Laev
Tunnus
Puksiir
ainsana kollane tuli ahtris; mastis 2 või 3 valget tuld (sõltub karavani pikkusest)
Kalalaev (muu püük kui traal)
punane tuli valge kohal (kaks tuld kohakuti)
Lootsilaev
valge tuli punase kohal (valge üleval, punane all)
Purjelaev, mis kasutab ka mootorit
päeval koonus (kolmnurk) tipuga alla vööris; öösel kannab mootorlaeva tulesid
9.6 Siseveel: kohtumine, lüüs, eesõigus, ohtlik last
Kohtumine (normaalreegel): siseveel mööduvad vastutulevad laevad tavaliselt pakpoord-pakpoordi (mõlemad hoiduvad tüürpoordi). Ülesvoolu laev annab teed allavoolu laevale.
„Sinine tahvel": kui laev soovib erandina mööduda tüürpoord-tüürpoordi, näitab ta sinist tahvlit + valget vilkuvat tuld. Vastutulija vastab sama sinise tahvliga ja möödub samuti tüürpoordi poolt.
Lüüsimine: lüüsi sisenetakse saabumise järjekorras, väikelaevad viimasena. Lüüsis: ankrud üleval, laev kinnitatakse otstega, mootorit ei kasutata. Lüüsi foor: 2 punast = suletud/rikkis; punane+roheline = valmistu; roheline = sisene.
Eesõigusega laev:punane vimpel vööris (päeval) = läbisõiduõigust omav laev — teised annavad teed.
Tunne need viis sõlme ära ka pildi järgi — just neid küsitakse eksamil.
Soodisõlmkaks eri jämedusega otsa
Õigesõlmkaks võrdset otsa
Topelt soodisõlmkindlam soodisõlm
Seasõrgkinnitus posti külge
Paalisõlmkindel aas, ei pinguta kokku
Sõlm
Kasutus
Paalisõlm (bowline) — ka paalsteek, enesepäästesõlm, surmasõlm
Moodustab kindla aasa, mis ei pinguta kokku. „Kuninglik sõlm“ — kinnitamiseks posti/rõnga külge, inimese päästmiseks.
Õigesõlm (reef knot) — ka rehvisõlm, meremehesõlm
Ühendab kaks võrdse jämedusega otsa (nt purje rehvimine). Ei sobi eri jämedusega otstele — libiseb lahti.
Soodisõlm (sheet bend)
Ühendab kaks erineva jämedusega otsa. Topelt soodisõlm = sama, aga kindlam (märgade/siledate otste jaoks).
Seasõrg (clove hitch / poomisõlm t.)
Kiire kinnitus posti või lati külge.
11. Ehitus- / merekategooriad (A, B, C, D)
Väikelaeva valmistajasilt näitab, kui rasketes oludes laevaga sõita tohib. Kontrolli, kas tegelik tuul JA laine mahuvad piiridesse — kui kas või üks ületab, siis merele minna ei tohi.
Kategooria
Piirkond
Tuul (Beaufort)
Tuul (m/s)
Laine (max)
A
Piiramata, k.a ookean
üle 8 palli
üle 21 m/s
üle 4 m
B
Avameri
kuni 8 palli
kuni 21 m/s
kuni 4 m
C
Rannikumeri
kuni 6 palli
kuni 14 m/s
kuni 2 m
D
Kaitstud rannikuveed, väikejärved, jõed
kuni 4 palli
kuni 8 m/s
kuni 0,3 m (üksikud kuni 0,5 m)
Beaufort ↔ m/s (meelespea): 4 palli ≈ 8 m/s (mõõdukas tuul), 6 palli ≈ 14 m/s (tugev tuul), 8 palli ≈ 21 m/s (vinge tuul). Tugeva tuule hoiatus antakse 14–20 m/s, tormihoiatus üle 21 m/s.
Näide. C-kategooria paat, tuul 16 m/s (7 palli), laine 3 m. C lubab kuni 14 m/s (6 palli) ja 2 m — mõlemad on ületatud → ei tohi merele minna.
12. Kohustuslik ohutus- ja päästevarustus
Nõutav varustus sõltub kaugusest kaldast. Iga järgmine vöönd lisab eelmisele. Loetelu põhineb Transpordiameti nõuetel (määrus; Riigi Teataja).
12.1 Merel kuni 5 meremiili / sisevetel kuni 9 km kaldast
Igale pardalviibijale ujuvvahend ≥ 50 N või päästevest ≥ 100 N (CE/SOLAS, töökorras)
Pilsipump või hauskar
Navigatsioonituled (COLREG / CEVNI järgi)
Ankur + ankruots (vähemalt 3× laeva pikkust, kuid ≥ 15 m; sobib ka pukseerimiseks)
Udupasun või muu heliseade
Mehaaniline kompass
2 punast säratuld (veekindlas pakendis, kehtiva tähtajaga, CE/SOLAS)
Jäätmekogumisvahend (prügikast/-kott)
Alla 7 m laeval aerud või mõla
Tulekustuti ≥ 2 kg (kord aastas kontrollitud) — kui on lahtise leegiga küttekeha, põlevad vedelikud, gaasiseadmed, sisemootor või päramootor üle 25 kW
Tulekustutustekk — kui on lahtine leek / põlevad vedelikud / gaasiseadmed
12.2 Kaugemal kui 5 meremiili / 9 km — lisaks
Igale pardalviibijale päästevest ≥ 100 N (mitte üksnes ujuvvahend)
Päästerõngas + 15–25 m viskeliin (või päästeling)
2 punast langevarjuraketti (veekindlalt, kehtiva tähtajaga)
Navigatsioonivahendid asukoha määramiseks + navigatsioonikaart
Päästevestide kandejõud:50 N ujuvvest (vaid lühiajaliseks, ei hoia teadvusetut pead vee peal) · 100 N · 150 N · 275 N (avameri/rasked olud). Päästevest hoiab pinnal ka mitteujuja, tagab pinnalpüsimise ≥ 24 h ning on varustatud helkurribade ja vilega. Vali kaalule vastav suurus.
Soojenda aeglaselt — väldi järsku kuumutamist (dušš, vann). Vaheta märjad riided, lase kehal ise soojeneda.
Kerge: soojad riided, soe jook (mitte alkohol ega kofeiin), soe ruum.
Raske: soe jook vaid kui on teadvusel ja neelab; lamamisasend, pea veidi kõrgemal; tegutse ettevaatlikult; lase arstil üle vaadata.
Eluohtlik: ava hingamisteed; ära alusta kohe elustamist — jälgi hingamist ja pulssi 1–2 minutit. Elustamist alusta alles siis, kui hingamist/pulssi pole 1–2 min. Küsi raadio/telefoni teel juhiseid, toimeta haiglasse.
NB: alajahtunut käsitse ettevaatlikult ja ära usalda tema enda hinnangut seisundile. Väldi alkoholi — see kiirendab soojakadu.
13.3 Esmaabivarustus
Esmaabipaun olgu alati kasutamisvalmis, sisu enne reisi kontrollitud, ravimid ei tohi olla aegunud. Kaasas: valuvaigistid, palavikku alandavad rohud, põletusvastane salv, lahastamisvahendid. Iga kaassõitja hoolitsegu oma vajalike ravimite eest.
13.4 Elustamine (südamemassaaž ja kunstlik hingamine)
Kui inimene ei hinga ja pulssi pole tunda, tuleb alustada elustamist (v.a alajahtumise korral — vt 13.2, jälgi enne 1–2 min).
Surumise sagedus ≈ 100–120 korda minutis — umbes 2 korda sekundis, rindkere keskele.
Jätka katkematult, kuni kannatanu näitab elumärke või saabub professionaalne abi.
Suust-suhu hingamine võib päästjale olla ohtlik — võõra inimese puhul tee ainult südamemassaaži (rinnasurumist).
Meelespea: „30 : 2, tempo umbes 2 surumist sekundis“.
13.5 Teadvusetu, põletus, kuumarabandus ja šokk
Teadvusetu, kuid hingab → aseta külili (stabiilne küliliasend). Nii ei vaju keel kurku ega sulge veri hingamisteid.
Šokk (teadvusel) → selili, jalad veidi kõrgemale tõstetud. Nii jagub verd südame ja aju tööks. Šokk on verekaotusest (võib olla ka sisemine) tulenev surmaeelne seisund.
Põletus → jahuta kohe jooksva jaheda vee all. Ära kata haava marlisidemega ega määri — haav peab saama jahtuda; vajadusel spetsiaalne geelside.
Kuumarabandus → vii kannatanu varju/jahedasse, kus õhk liigub, pane lamama, jahuta ja anna jahedat vett (mitte alkoholi ega õlut).
Alajahtumise ennetus → riietu vastavalt ilmale; alkohol ei aita, see kiirendab soojakadu.
13.6 Merehaigus
Tekib pidevast kõikumisest või kui puudub visuaalne kontakt horisondiga. Sümptomid: iiveldus, oksendamine, pearinglus, peavalu. Ennetus on lihtsam kui ravi: vaata horisonti, viibi värskes õhus, väldi alkoholi ja liigset/tühja kõhtu, kasuta iiveldusvastast ravimit (käsimüügist). Lastele sobib jäätüki või sidruni imemine (täiskasvanute ravimid ei pruugi sobida).
14. Seadusandlus ja head meretavad
14.1 Load ja piirid
Väikelaev = kogupikkusega 2,5–24 m.
Väikelaevajuhi tunnistus annab väikelaeva juhtimisõiguse. Tunnistuse saab isik, kes on vähemalt 15-aastane, on sooritanud eksami ja kelle tervis vastab B-kategooria mootorsõidukijuhi nõuetele. Tunnistus kehtib 10 aastat.
Luba ei nõuta, kui purjepind kuni 25 m² või mootor kuni 25 kW, valgel ajal ja hea nähtavusega, merel kuni 5 meremiili / sisevetel kuni 9 km kaldast.
Alla 15-aastane ilma loata: purjepind kuni 20 m² või mootor kuni 10 kW, seadusliku esindaja vastutusel, valgel ajal, merel kuni 1 meremiil / sisevetel kuni 2 km kaldast.
Jett: tohib juhtida vähemalt 15-aastane isik, kellel on jetijuhi tunnistus VÕI väikelaevajuhi tunnistus. Väikelaevajuhi tunnistus annab ka jeti juhtimise õiguse — eraldi jetijuhi tunnistust pole vaja. Jetijuht vastutab ohutuse eest ja tutvustab kaassõitjatele ohutusnõudeid.
Alkohol: väljahingatavas õhus kuni 0,25 mg/l; veres kuni 0,5 mg/g (‰).
Raadiojaam (VHF/MF/HF): tohib kasutada vastava tunnistusega (ROC/GOC/SRC); hädaolukorras kõik. VHF 16 = hädakanal.
Registreerimine: Transpordiamet. Pardatähis: vöörile või pealisehitusele mõlemale poole, kontrastse värviga.
Prügi: koguda kottidesse ja viia sadamas prügikonteinerisse — mitte kunagi merre.
14.2 Rahvusvahelised aktid
COLREG (LKVE-72) — laevakokkupõrgete vältimine.
MARPOL — merereostuse vältimine.
SALVAGE — päästetasu (päästmise eest tasumine).
14.3 Head meretavad (lipud, viisakus)
Riigilipp (registrikuuluvus) — laeva ahtris.
Viisakuslipp (külastatava riigi lipp) — parema saalingu all.
Liputervitus — ahtrilipp koos vardaga horisontaalselt õla kõrgusele kiiluvee suunas, seejärel tagasi.
Väikelaeva juht = roolis olev isik (mitte tingimata omanik ega vastutav isik).
Reisijate arv: väikelaev veab kuni 12 reisijat (rohkem = reisilaev, teised nõuded). Reisija ei ole meeskonnaliige ega alla 1-aastane laps.
Kaasas peavad olema: nõutav päästevarustus, väikelaevajuhi tunnistus ja registreerimistunnistus (laevapass). Kui kaasas on isikut tõendav dokument ja juht on registris omanik/kasutaja, ei pea tunnistust/laevapassi kaasas kandma.
CE-märgis — kinnitab, et väikelaev vastab EL ohutus-, tervise- ja keskkonnanõuetele. Alates 1.05.2004 registreeritud veesõidukitel kohustuslik.
HIN / CIN (Hull/Craft Identification Number) — tootja määratud unikaalne tähis (nagu VIN autol).
Tehniline ülevaatus (tasu eest vabaajareise korraldaval väikelaeval): alla 10 a vanusel iga 3 aasta, 10 a ja vanemal iga 2 aasta järel. Tasu eest vabaajareise korraldava väikelaeva juht peab olema vähemalt 18-aastane.
Piirkiirus avalikel ja avalikult kasutatavatel siseveekogudel (v.a laevatatavad) on 30 km/h, kui kohalik omavalitsus ei ole otsustanud teisiti.
Sisepõlemismootoriga sõit keelatud avalikuks kasutamiseks määratud järvel pindalaga alla 100 ha ja jõel, mille laius on alla 10 m.
Järelevalvet väikelaevade üle teevad Transpordiamet ja Politsei- ja Piirivalveamet (mitte Maanteeameti liiklusregister, mis on registripidaja).
Ära triivinud või vigastatud navigatsioonimärgist teata Transpordiametile.
Kiil — laeva pikitala põhjas (selgroog). Roolileht e roolilaba — ahtris vee sees olev laba, mille pööramine muudab kursi.
Vöörpiik — laeva ninas kõige eespoolsem ruum; ahterpiik — kõige tagumises osas asuv ruum.
Pilss — laeva põhjas põranda all (talade vahel) asuv ruum, kuhu koguneb pilsivesi.
Sisemootor — aluse sees asuv mootor; päramootor — ahtrile kinnitatav väline mootor.
Põtkur (traster, vööri-/ahtrivint) — laeva sisse (külje suunas) ehitatud sõukruvi manööverdamiseks (nt vööripõtkur).
Rumpel — distantsjuhtimiseta päramootori juhtkang (küljes ka gaasikäepide).
Krenomeeter — näitab laeva kallet ristitasandil (kreeni). Aksiomeeter — näitab roolilehe asendit (nurka) rooliratta juures.
Mõõteriistad:baromeeter = õhurõhk, anemomeeter = tuule kiirus/tugevus, termomeeter = temperatuur, tuulelipp = tuule suund, log = kiirus + läbitud tee, kajalood/lood = vee sügavus.
Loojuvnurk — kreen (külgkalle), millest laev oma püstuvuse abil enam üles ei tõuse (läheb ümber).
Uppumatus — aluse võime veega täitumisel veepinnale jääda (nt vahtplastist ujuvuskambrid).
Kreen = laeva külgkalle; different = laeva pikikalle (vööri/ahtri suunas).
Mõõtmed:L (Length) = pikkus, B (Beam) = laius, süvis = vee all olev sügavus.
RIB (RHIB) — kõva põhja ja täispuhutavate ääreballoonidega paat (Rigid-Hulled Inflatable Boat).
Tekk ehitatakse kumeraks — nii on talastik survele tugevam ja vesi voolab üle parraste merre tagasi.
Rooli mõju: tavalisel sisemootoriga („passiiv“ rool) laeval mõjub rooli pööramine seni, kuni laeval on käik vee suhtes — kui mootor seiskub, kuid laev veel liigub, siis rool pöörab laeva rooli poole (rool paremale → laev paremale), kiirus samal ajal väheneb.
15.2 Taglas ja purjed
Seisevtaglas — masti toestavad vaierid: staagid — vöörstaak ja ahterstaak (vööri–ahtri suunas) ning vandid ja parduunid toetavad masti risttasandis (külgedelt). Ka mast ise kuulub seisevtaglasesse.
Jooksevtaglas — liikuvad otsad: vall/fall (purje heiskamiseks/langetamiseks), soot (purje sisse võtmiseks/välja andmiseks), prass jm. Peelestik (mastid, poomid) EI kuulu jooksevtaglasesse — see on rangelt seisev osa.
Groot (suurpuri) = põhipuri (masti taga); poom toetab purje alumist serva.
Halss (kalp/jiib) — halsivahetus ahtriga läbi tuule.
Krüssamine (loovimine) — vastutuulekursil (tihttuules) vahelduvatel halssidel siksakis edasi liikumine.
Halss näitab, kummalt poolt tuul purjesse puhub; purjelaeva halss määratakse suurpurje (groot) järgi (kummal poordil on grootpuur).
Rehvimine — purje pindala vähendamine (tugeva tuule korral), mitte langetamine ega pakkimine.
Purjede heiskamine (tõstmine) ja langetamine tehakse vastutuule kursil — siis on purjed tuulest tühjad ja töö ohutu.
15.4 Laevade liigid toetumise (kandejõu) järgi
Veeväljasurbelised (arhimeedilised) laevad — püsivad vee peal üleslükkejõu abil (tavaline paat, kaater, purjekas).
Dünaamiliselt (sh hüdrodünaamiliselt) toetatud kiirlaevad — tõusevad kiirusel osaliselt veest välja:
Glisseerivad laevad — kere tõuseb kiirusel vee peale (hüdrodünaamiline tõstejõud).
Tiiburlaevad — vee all olevad tiivad (hüdrofoilid) tõstavad kere veest välja.
Hõljukid — liiguvad õhkpadjal (kiirlaev; dünaamiliselt toetatud).
Lendlaev (ekraaniefekti- / WIG-sõiduk) liigub aerodünaamilisel põhimõttel (õhutõste), mitte vee hüdrodünaamikal — see EI kuulu hüdrodünaamiliste laevade hulka.
16. Liitsiht (leading line)
Liitsiht on kaks sihimärki (nt kaks torni või tuld) erineval kaugusel ja kõrgusel. Kui sõidad täpselt õigel joonel, on nad üksteise kohal (kohakuti). Kui hälbid, „lahknevad“ nad.
Kui ülemine (kaugem) märk paistab alumisest paremal → oled kursist vasakul → korrigeeri tüürpoordi (paremale).
Kui ülemine märk paistab alumisest vasakul → korrigeeri pakpoordi (vasakule).
Kui märgid on täpselt kohakuti → oled õigel joonel, kurssi ei muuda.
Reegel: „järgne tagumisele märgile“ — pööra sinnapoole, kuhu kaugem (kõrgem) märk on nihkunud.
17. Mõisted ja veeteed
Mõiste
Tähendus
Veetee
Laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel.
Üldkasutatav veetee
Veetee osa väljaspool sadama akvatooriumi ja selle sissesõiduteed.
Akvatoorium
Sadama veeala (sadamale kuuluv vesi koos sissesõiduteega).
Laevatee (faarvaater)
Veeliikluseks sobivaim veetee osa, mis on navigatsiooniteabes avaldatud ja vajadusel looduses tähistatud.
Väikelaev
Veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 m, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks (paat, purjejaht, kaater). NB: jett, purjelaud, võistluspurjekas, süst, kanuu ja vesijalgratas EI ole väikelaevad.
Kohalik rannasõit
Meresõit Eesti rannikulähedastes vetes kuni 20 meremiili kaldast, kuid mitte väljaspool Eesti merealasid.
Piiriveekogu
Veekogu, mida mööda kulgeb riigipiir (nt Narva jõgi, Peipsi, Lämmijärv). Tutvu piirirežiimi eeskirjaga enne minekut.
17.1 Laevatatavad siseveed (kus kehtib CEVNI / sisevete kord)
Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike Emajõgi (Võrtsjärvest Jõgeveste sillani), Pärnu jõgi (suudmest Reiu jõe suudmeni), Sauga jõgi, Reiu jõgi, Nasva jõgi, Kasari jõgi, Tuudi jõgi, Pirita jõgi ja Purtse jõgi (määratud lõikudeni).
Eesti merealadel ja üldkasutatavatel veeteedel reguleerib liiklust meresõiduohutuse seadus (+ COLREG), laevatatavatel sisevetel laevatatavatel sisevetel liiklemise kord (CEVNI). Muudel veekogudel veeseadus ja kohalikud määrused.
17.2 Jõe mõisted
Peajõgi — jõgi, mis suubub järve, merre või ookeani. Lisajõgi — jõgi, mis suubub peajõkke.
Tasandikujõed voolavad aeglaselt; veetase kõigub sujuvalt, sügavus stabiilne; tulvavesi kevadel lumesulamisel. Mäestikujõed voolavad kiiresti ja tulvavad hoopis kõige kuumematel suvekuudel (liustike/lume sulamine).
Igal jõel eristatakse voolukiiruse järgi kolme lõiku: ülemjooks, keskjooks ja alamjooks (suudmepoolne).
Ülesliikuv laev liigub suudmest lähte suunas (vastuvoolu); allaliikuv pärivoolu, suudme poole.
17.3 Jõeohud (madalikud)
Leetseljak (luide) — pikk veealune kõrgendik, mis lähtub kumerast kaldast nurga all allavoolu. Ohtlik, sest ulatub vaid veidi üle veepinna ja on raskesti märgatav.
Põikmadalik — madalaveeline jõelõik, kus settemadalik ulatub ühest kaldast teise; laevatee on seal madal ja vahel käänuline.
Suudmeala põikmadalik — tekib väikeste lisajõgede suudmetes kevadise suurvee ajal; eriti ohtlik.
Põikmadaliku ületamine: juhi laev vooluga paralleelselt; kui sügavusvaru kiilu all on väike, vähenda kiirust. Ära alusta madalikul pööret — ebaühtlane kiire vool võib tekitada suure kalde ja laeva isegi kummuli keerata või kanda madalikule/allavoolu.
18. Navigatsioonikaart ja leppemärgid
Navigatsioonikaart on iga meresõitja vältimatu abimees. Hoia kaart ajakohasena ja märgi viimase korrigeerimise kuupäev. Muudatustest teatatakse kord kuus väljaandes „Teadaanded Meremeestele" (NtM). Ka elektronkaarte tuleb uuendada. Interneti kaardirakendus Nutimeri (gis.vta.ee/nutimeri) kuvab ajakohast navigatsiooniteavet (sobib kontrolliks, mitte ainsaks vahendiks).
18.1 Olulisemad leppemärgid kaardil
Kaardil kasutatakse kokkuleppelisi tähiseid (leppemärke): sadamasild, jahisadam, ankruala, korsten, torn, tuulik, vrakk (veest väljaulatuv / ohtlik / sügavusega), takistus või oht teadmata sügavusel ning veealune kaabel.
Maamärgid (orientiirid rannikul):kirik, veetorn, raadiomast / mast, korsten, tuulik, torn ja mälestusmärk on kaardil eri tähistega — need aitavad peilingu ja asukoha määramisel.
Alad ja piirid:ankruala (ankru sümbol), ankru keeluala (läbikriipsutatud ankur), keeluala ning laskepolügoon / harjutus- või ohuala (piiritletud ala, kus liikumine võib olla keelatud või ohtlik), riigipiir, territoriaalmere piir ja põhilähtejoon (standard lähtejoon) on kaardil eri tüüpi joontega. Teljemärgid / suunamärgid (liitsiht) näitavad kahe kohakuti asetseva märgiga ohutut kurssi (vt ptk 16).
Veealune elektrikaabel ja torujuhe on kaardil lainelise (siksakilise) joonena. Nende kohale ei tohi ankrusse jääda.
Veealune kaabel on kaardil laineline (siksakiline) joon. Kaabli kohale ei tohi ankrusse jääda — ankur võib kaablit vigastada ja põhjustada eluohtliku olukorra. Sama kehtib torujuhtmete kohta.
18.2 Laevateed kaardil
Kaardil on laevateed (faarvaatrid) tähistatud joonte ja poide/toodrite sümbolitega (nt R = punane, G = roheline lateraalmärk; BY/YB/BRB = kardinaal-/erimärgid). Sümboli värv ja tipumärk näitavad märgi liiki.
19. Poid, toodrid ja tuled — Transpordiameti tabelid
Allolevad tabelid pärinevad Transpordiameti teatmikust „Abiks paadimehele 2026". Need annavad täieliku ülevaate poidest/toodritest ning laevade ja meremärkide tuledest.
19.1 Poid ja toodrid
Laevateel olevad madalad, laevavrakid jt takistused märgistatakse kardinaalsüsteemis (ilmakaarte järgi) poide ja toodritega. Poidel võivad olla ka tuled. Laevatee märgistamiseks kasutatakse ka lateraalsüsteemi (külje)poisid ja -toodreid (nt paremkülje tulepoi, vasakkülje tooder). Kardinaalsüsteemi poid ja toodrid näitavad takistusest möödumiseks ohutut poolt. Küljepoid ja -toodrid näitavad külgi mere poolt ranniku poole.
Lateraalsüsteemi märgistuse erinevus laevatatavatel jõgedel. Jõgedel paigaldatakse tähised vastavalt kalda nimetusele: parema kalda poole jääv oht tähistatakse punase poi või toodriga ja vasaku kalda poolne rohelise poi või toodriga. Kalda nimetus määratakse seistes näoga pärivoolu: paremale jääb parem ja vasakule vasak kallas.
19.2 Tuled ja märgid laevadel, paatidel ja meremärkidel
Tulede iseloomustus (tulepildi rütm) — meremärkidel ja kaartidel kasutatavad lühendid:
Lühend
Nimetus (eesti)
Nimetus (inglise)
F
Püsituli
Fixed light
Oc
Varjutav tuli
Occulting light
Iso
Võrdfaasne tuli
Isophase light
Fl
Plinktuli
Flashing light
LFl
Pikk plinktuli
Long-flashing light
Fl (3)
Koguplinktuli
Group flashing light
Q
Sage plinktuli
Quick flashing light
Q (3)
Sage koguplinktuli
Group quick flashing light
Tuled ja märgid laevadel ja paatidel · Allikas: Transpordiamet, „Abiks paadimehele 2026"Tuled ja märgid laevadel ja paatidel (purjelaev, jõuajam, madalik, piiratud/kaotanud juhitavus) · Allikas: Transpordiamet, „Abiks paadimehele 2026"Tuled ja märgid laevadel ja paatidel (ankrus, kalastav, allveetööd, süvendus, pukseerimine) · Allikas: Transpordiamet, „Abiks paadimehele 2026"
19.3 Tuled ja märgid väikelaevadel
Tuled on merel nõutud vastavalt LKVE-72-le. Üldjuhul on ehitaja paadi või purjelaeva varustanud vastavate käigutuledega (pardatuled, ahtrituli ja topituli või alla 12-meetristel ringtuli). Väikelaevajuhil tuleb jälgida, et olukorrale vastavad tuled on sisse lülitatud.
Üle 7-meetrisel purjelaeval käigus kasutatakse üldjuhul pardatulesid ja ahtrituld. Tavalisest laevast eristamiseks on lubatud kanda ka punast ja rohelist ringtuld masti topis (paigutatud teineteise suhtes vertikaalselt, punane ülal). Üle 7-meetrise purjelaeva lisamärgid sõltuvad sellest, kas edasiliikumiseks kasutatakse lisaks mootorit või mitte. Kui käigus olles kasutatakse jõuajamit — olenemata sellest, kas puri on üleval või mitte — on öösel mastis topituli ja päeval tipuga alla suunatud koonus (sel juhul ei ole lahknemisel purjelaeva õigusi).
Sõudepaat võib kanda purjelaevade jaoks ettenähtud tulesid. Kui sõudepaadil või alla 7-meetrisel purjelaeval ei ole võimalik eelpool nimetatud käigutulesid kanda, peab näitamiseks valmis olema taskulamp või valge tulega latern.
Alla 7-meetrisel mootoriga laeval käigus, mille suurim kiirus ei ületa 7 sõlme, piisab käigutulede asemel ühest ringtulest masti topis, võimalusel lisaks pardatuled.
Jõuajamiga laeval pikkusega 12 meetrit või enam, kuid alla 20 meetri peab topitule kõrgus reelingulatist olema vähemalt 2,5 m. Alla 12-meetrisel jõuajamiga laeval võib kõige ülemine tuli olla madalamal kui 2,5 m, kuid pardatulede olemasolul peab topituli või ringtuli olema neist vähemalt 1 m kõrgusel.
Ankrus seisev väikelaev peab nähtavaimas kohas kandma valget ringtuld või kera. Alla 7-meetri pikkune laev, mis on ankrus väljaspool kitsust, veeteed, ankruala või ei ole eelkirjeldatud alade lähedal (või on väljaspool ala, kus tavaliselt sõidavad teised laevad), ei ole kohustatud kandma ankrutulesid ega -märki.
Tuli
Selgitus
Topituli
Laeva pikitasandil paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult ettepoole ja osaliselt külgedele.
Pardatuled
Roheline tuli paremas pardas ja punane tuli vasakus pardas; mõlemad valgustavad katkematult ettepoole ja osaliselt omapoolsele küljele.
Ahtrituli
Laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis valgustab tahapoole ja osaliselt külgedele.
Ringtuli
Tuli, mis valgustab katkematult 360° horisondikaart.
Alla 12-meetrised laevad ei pea kandma (v.a allveetöid tegev laev) lisatulesid ega märke olukordades, kus laev on piiratud juhitavusega (piisab käigutuledest), on kaotanud juhitavuse (piisab käigutuledest) või on madalal (süüdatud ankrutuli).
Loe lisaks Rahvusvahelist laevakokkupõrgete vältimise eeskirja (LKVE-72) C-osa „Tuled ja märgid".
Tekst ja pildid: Transpordiamet, „Abiks paadimehele 2026" (lk 26). Allikas: transpordiamet.ee
20. Ilm ja Beauforti skaala
Ole alati kursis mereilmateadetega — ka siis, kui paat on sadamas. Mereilmateates antakse nähtavus, tuule kiirus ja laine kõrgus. Tugeva tuule hoiatus antakse 14–20 m/s ja tormihoiatus üle 21 m/s. Halva ilma korral oota paranemist; udu või tormi kätte sattudes otsi ohutu koht laevateedest eemal.
Pall
Nimetus
Kiirus (m/s)
Toime merepinnal
0
Tuuletus
0–0,2
Peegelsile merepind
1
Vaikne tuul
0,3–1,5
Säbaralainetus
2
Kerge tuul
1,6–3,3
Väikesed lained, virvendus
3
Nõrk tuul
3,4–5,4
Laineharjadel kohati vaht („jänesed")
4
Mõõdukas tuul
5,5–7,9
Väikestel lainetel vahuharjad · D-kategooria piir
5
Värske tuul
8,0–10,7
Kõik laineharjad vahus
6
Tugev tuul
10,8–13,8
Tuul rebib laineharjadelt vahtu · C-kategooria piir
7
Vali tuul
13,9–17,1
Vahuribad, vastutuult raske minna
8
Vinge tuul
17,2–20,7
Suurtel lainetel pikad vahuribad · B-kategooria piir
9
Torm
20,8–24,4
Kõrged lained · A-kategooria
10
Tugev torm
24,5–28,4
Väga kõrged lained, nähtavus halveneb
11
Maru (marutorm)
28,5–32,6
Erakordselt kõrged lained
12
Raju (orkaan)
≥32,7
Õhk täis vahtu ja pihustatud vett
Meelespea: 4 palli ≈ 8 m/s, 6 palli ≈ 14 m/s, 8 palli ≈ 21 m/s. Ilmateateid edastab Tallinn Raadio (VHF) ja ilmateenistus (ilmateenistus.ee).
20.1 Kohalikud tuuled (briis, mäe- ja föhn-tuul)
Suur- ehk sünoptiliste tuulte kõrval tekivad rannikul ja mägede lähedal kohalikud tuuled, mida tuleb väikelaevaga arvestada:
Meretuul (päevabriis): päeval soojeneb maismaa kiiremini kui meri, õhk maa kohal tõuseb ja tuul puhub merelt maa poole. Tugevneb pärastlõunal.
Maatuul (öine briis): öösel jahtub maismaa kiiremini, õhk voolab maalt mere poole. Tavaliselt nõrgem kui meretuul.
Föhn-tuul (üle mäe / tuulevarju pool): kui õhk sunnitakse üle mäe, siis tuulepoolsel (esiküljel) ta tõuseb, jahtub ja annab pilvi/sademeid; tuulevarju (taga)küljel laskub, soojeneb ja kuivab. Nii tekib mäe taga soe, kuiv ja sageli puhanguline föhn-tuul.
Düüsiefekt: kitsustes, väinades ja neemede/saarte vahel tuul tugevneb (õhk „surutakse kokku"). Arvesta tugevama tuule ja lainetusega neeme ümber.
Puhangud (iilid): äikese- ja rünksajupilvede all võib tuul järsult tugevneda ja suunda muuta. Näe äikesepilve → valmistu puhanguks ja vähenda purjeid.
Meelespea:meretuul päeval merelt maale, maatuul öösel maalt merele. Föhn = mäe tuulevarju poolel soe ja kuiv (laskuv õhk); tuulepoolsel poolel pilved ja sademed.
20.2 Ilma halvenemise märgid merel
Õhurõhu kiire langus (baromeeter) → läheneb madalrõhkkond, tuul tugevneb.
Kiiresti paksenev ja madalduv pilvkate, rünksajupilved (äike), halveneb nähtavus.
Tuule tugevnemine ja suunamuutus, lainetuse kasv.
Kuula tugeva tuule (14–20 m/s) ja tormi (üle 21 m/s) hoiatusi. Kahtluse korral jää sadamasse.
20.3 Mida sünoptiline (ilma)kaart näitab
Sünoptiline kaart koondab õhurõhu, tuule, frontide ja sademete info:
Element
Tähis kaardil
Tähendus
Isobaar
õhukesed kõverjooned rõhuväärtustega
Võrdse õhurõhu joon. Tihedad isobaarid = tugev tuul, harvad = nõrk.
Kõrgrõhkkond
K (või H)
Antitsüklon — õhk laskub, selge ja püsiv ilm. Põhjapoolkeral pöörleb päripäeva.
Madalrõhkkond
M (või L)
Tsüklon — õhk tõuseb, pilved, sademed, tugev tuul. Pöörleb vastupäeva.
Soe front
punane joon poolringidega
Soe õhk libiseb külma peale — pikk ühtlane vihm/tihe pilvkate, seejärel läheb soojemaks.
Külm front
sinine joon kolmnurkadega
Külm õhk tõukab sooja järsult üles — hoogsajud, äike, tuulepööre, seejärel jaheneb ja selgineb.
Oklusioonfront
lilla joon (poolringid + kolmnurgad)
Külm front on jõudnud soojale järele — segatud sademed.
Tuulenool / sulenool
nool suleharudega
Näitab tuule suunda ja tugevust (iga sulg = kindel kiirus).
Frundi meeldejätmine:punane poolring = soe front (tuleb soe), sinine kolmnurk = külm front (tuleb külm, äike). Kolmnurgad „torkivad" nagu külm.
20.4 Ilm, ilmastik ja kliima
Ilm — atmosfääri alumise osa (troposfääri) hetkeseisund, mis muutub tundide/päevadega. Ilma määravad temperatuur, õhurõhk, niiskus ja sademed.
Ilmastik — ilm pikemas ajavahemikus.
Kliima — piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade süsteem.
20.5 Atmosfääri ehitus
Atmosfäär (õhkkond) jaguneb temperatuuri muutumise järgi kihtideks:
Kiht
Kõrgus
Iseloom
Troposfäär
aluspinnast 9–17 km
Siin toimub „ilm"; tõustes temperatuur langeb.
Tropopaus
9–12 km (polaarne), 15–18 km (ekvaatoril)
Üleminekukiht.
Stratosfäär
kuni 50–55 km
All külm, ülaosas temperatuur tõuseb (osoonikiht).
Õhumass — suur ühesuguste omadustega õhuhulk. Tekkekolle = kõrb, meri, jääväli. Liigid: soe (liigub soojemast külmemasse), külm (külmemast soojemasse), kohalik (neutraalne) (viibinud kaua ühes kohas).
Atmosfäärifront — kahe erineva õhumassi piir. Soe front: soe õhk libiseb külma peale (pikk ühtlane vihm, siis soojeneb). Külm front: külm õhk tõukab sooja järsult üles (hoogsajud, äike, siis jaheneb). Oklusioonfront tekib, kui külm front jõuab soojale järele.
Tsüklon (madalrõhkkond) — troposfääripööris, kuhu äärtelt voolab õhk; Coriolise jõu tõttu pöörleb põhjapoolkeral vastupäeva (lõunapoolkeral päripäeva). Toob pilved, sademed, tugeva tuule.
Antitsüklon (kõrgrõhkkond) — laskuv õhk, selge ja püsiv ilm; keskosas tuulevaikne, ääreosas tuul tugevneb. Põhjapoolkeral pöörleb päripäeva.
20.8 Tuul ja tuulte liigid
Tuul = õhumasside horisontaalliikumine kõrgema rõhuga alalt madalama poole. Tunnussuurused: suund (ilmakaar, KUST tuul puhub) ja kiirus. Püsiv tuul = suund ei kaldu 2 min jooksul keskmisest üle 0,5 rumbi.
Globaalsed:passaadid (25–30° laiuselt ekvaatori poole, püsiv 5–6 m/s), mussoon (sesoonne, suvel-talvel vastassuunaline; maa ja mere temp. erinevusest).
Kohalikud:merebriis (päeval merelt maale), maabriis (öösel maalt merele); föön (mägedelt orgu puhuv soe ja kuiv tuul); boora (tugev puhanguline külm tuul madalalt mäeahelikult rannikule); mistraal (külm tugev põhja-/loodetuul Prantsusmaa rannikul).
Tromb (tornaado) — väikese läbimõõduga väga intensiivne õhupööris, keskmes rõhk tunduvalt alla normi.
Tuulteroos — diagramm, mis näitab tuulte suundade esinemissagedust (%) piirkonnas.
Briis: päeval merelt maale, öösel maalt merele. Föön = mäe tuulevarju poolel soe ja kuiv.
20.9 Niiskus, udu ja pilved
Auramine = vee muutumine veeauruks. Kastepunkt (τ) = temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhu küllastab; mida madalam kastepunkt õhutemperatuurist, seda kuivem õhk. Kastepunkt = õhutemperatuur → õhk on täiesti niiske (udu/pilved).
Udu liigid:maapinnaudu (madaludu) — õhuke kiht madalate kohtade ja vee kohal, selge ilmaga öösel, hajub pärast päikesetõusu; jääudu (maapinna lähedal, kuni 2 m); auramisudu — vee kohal, kui soe vesi aurab külma õhku (hilissügis).
Pilvede liigitus (kõrguse järgi):
Rühm
Pilved
Ülemised (6–10 km)
kiudpilved, kiudrünkpilved, kiudkihtpilved (õhuke loor, Päike/Kuu paistab läbi)
rünkpilved; rünksajupilved (äikesepilved) — ülaosa ulatub 3–4 km kõrgusele
Virmalised (polaarvalgus) — helendus atmosfääri ülaosas põhja-/lõunapoolustel (~100 km), põhjustab kosmiline kiirgus.
20.10 Ilmaennustuse tunnused (kohalikud)
Halveneva ilma märgid: õhurõhu järsk/kiire langus; puhanguline tuul; kiiresti liikuvad või hambuliste servadega pilved; rünkpilve „müts" (õhuke loor rünkpilve peal) → äike 2–3 h pärast; kui seljaga vastutuult seistes jäävad kiudpilved vasakule → madalrõhkkond ja halb ilm; kahvatu päikeseloojang / punakas taevas → niiske õhk, sadu; merelinnud hoiavad kalda ligi.
Läheneva tuulepuhangu (iili) märgid: tuul vaibub hetkeks täiesti; silmapiiril madal tume valli-kujuline kiiresti liikuv pilv; veepinnal lähenevad tumedad viirud ja „valged jänesed"; järsk müra/vile; enne puhangut vahel müristab.
Paraneva ilma märgid: taeva järkjärguline selginemine; õhurõhu tõus; sadu väheneb õhtuks; hommikune maapinnaudu, mis päikesetõusuga kaob, või suur kaste → tuleb hea ilm.
20.11 Mereilmateate ja sisevete ilmateate saamine
Eesti Raadio: mereilmateated kell 07.05 ja 17.05; tavalised ilmateated pea igal täistunnil peale uudiseid.
Tallinn Raadio (VHF): ilmaennustus kell 06.33 ja 15.33 (LT), eesti ja inglise keeles; kanalil 16 antakse eelteade, millisel kanalil ilmateade tuleb.
Riigi Ilmateenistus: tasuline infotelefon 900 1032; mudelprognoosid ilmateenistus.ee-s. Ka NAVTEX, internet, TV.
Mereilmateates antakse nähtavus, tuule kiirus ja laine kõrgus. Tugeva tuule hoiatus 14–20 m/s, tormihoiatus üle 21 m/s.
Tuuleprognoosi täpsus on enamasti 2, maksimaalselt 3 päeva — pikemaid prognoose kontrolli iga päev üle.
21. Reisi planeerimine, randumine ja ankurdamine
21.1 Vastutus ja reisi planeerimine
Väikelaeva mere- ja sõidukõlblikkuse eest vastutab omanik; nõuetekohase varustuse eest juht ja omanik.
Hinda oma kogemust; algajana võta kaasa kogenud meremees. Ära tee liiga pingelist ajakava.
Hangi navigatsioonikaardid, uuri piirkonda, selgita välja lähimad varjumis-, randumis- ja tankimiskohad. Alati olgu kaasas lisakütus kanistris.
Ole kursis ilmaprognoosi ja navigatsioonihoiatustega. Varu piisavalt kütust, vett ja toitu.
Jäta pardalviibijate nimekiri kaldale/piirivalvele; Tallinna lähedal teavita VTS-keskust.
Ära võta pardale rohkem inimesi kui lubatud; tutvusta päästevahendite asukohta. Määra asendaja, kes võtab juhtimise üle. Ole kaine.
21.2 Randumine ja sildumine
Valmistu juba sõidu ajal: jaga ülesanded, valmista ette kinnitusotsad, ankur ja viskeliin.
Randumiskohale lähenedes lase ankur ahtrist vette ja hoia ankruots pingul; kasuta aeglast käiku.
Kai külge kinnitamisel arvesta, et ka teised saaksid oma otsad samast pollarist lahti; poile sildudes pane vendrid ka siis, kui naaberkohad on vabad.
Randumisel arvesta, et põhi võib olla ebatasane ja kivid libedad.
Sildumisotsad (kinnitusotste nimetused):
Vööri pikkiots ja ahtri pikkiots — hoiavad laeva pikisuunas kai ääres.
Vööri põikkiots ja ahtri põikkiots — tõmbavad laeva risti kai poole.
Vööri spring ja ahtri spring — diagonaalsed otsad, mis takistavad laeva liikumist ette-taha.
Haalamisseadmed ja -vahendid (laeva käsitsi ümberpaigutamiseks/otste kinnitamiseks):
Pollar — kaile või tekile kinnitatud tugev post otste kinnitamiseks; knaap — väiksem T-kujuline kinnitusdetail; piiteng, ristpollar.
Kiip — laeva poordile kinnitatav otsasuunaja (suunab otsa õige nurga alla); klüüs — poordi/reelingu sisse ehitatud otsa-avaus (suunab otsa läbi parda).
Pollar · Foto: MichaelMaggs, CC BY-SA 3.0 (Wikimedia Commons)Knaap · Foto: Marek Ślusarczyk (Tupungato) Photo portfolio, CC BY 3.0 (Wikimedia Commons)Kiip · Foto: Remi Jouan, CC BY-SA 3.0 (Wikimedia Commons)Klüüs · Foto: Obersachse, CC BY-SA 3.0 (Wikimedia Commons)Seekel · Foto: Bachelot Pierre, CC BY-SA 3.0 (Wikimedia Commons)
21.3 Ankrud ja ankurdamine
Ankruots (ketti/köit) peab olema vähemalt 3× laeva pikkust, kuid mitte alla 15 m, ja sobima ka pukseerimiseks.
Ankru pidavuse (haarduvuse) saavutamiseks lase välja piisavalt otsa — vähemalt 4–5-kordne veesügavus. Väike kett/ots ei lase ankrul põhja haakuda.
Hea ankrupaik on tuule ja lainetuse eest kaitstud ning piisava sügavusega. Kontrolli ankru pidamist maamärgi järgi.
Ankrusse jäämine ja triivimine laevateel on keelatud. Ära jää ankrusse veealuse kaabli kohale.
Ankrutüübid:Danforthi ankur (lapik, hea väikelaevale ja suurtele), klapp-tragiankur (kokkupandav, paatidele), Delta- e sahkankur (väikelaevadele), admiraliteedi ankur (ajalooline risttokiga, varuankur), Bruce/trefoil, seenankur (püsikinnitus/poid), Matrossovi (sõjalaevad).
Admiraliteedi ankur · Foto: Pratishkhedekar, CC BY-SA 4.0 (Wikimedia Commons)Delta / sahkankur (CQR) · Foto: No machine-readable author provided. Badmonkey~commonswiki assumed (based on copyright claims)., Public domain (Wikimedia Commons)Bruce / käppankur · Foto: Billlion at English Wikipedia, CC BY-SA 3.0 (Wikimedia Commons)Ankrutüüpide võrdlus · Foto: Unknown authorUnknown author, Public domain (Wikimedia Commons)
21.4 Pukseerimine
Puksiirtross (-ots) peab olema vähemalt 3× oma laeva pikkus — pikk ots leevendab nõksatusi ja hoiab otsa sõukruvist eemal. Otsa ei tohi kokku siduda eri jämedusega juppidest.
Pukseerimise ohud: puksiirots võib sattuda sõukruvisse; otste kinnitamisest võib tekkida kreen; lengerdamine (õõtsumine). Kinnita ots tugevasse punkti (transpordiaas) ja hoia nuga käepärast.
Pardati (poordis) pukseerimine: kinnitus reeglina nelja otsaga, sahkasend, otsad korralikult pingul; abistava laeva ahter jääb hädassoleva laeva ahtrist tahapoole (nii on juhitavus parem).
22. Hädaolukorrad: mees üle parda, päästmine, madalik, tulekahju
22.1 Kui oled ise üle parda kukkunud
Säilita rahu ja hoia silmsidet paadi või mõne ujuva esemega. Sind otsitakse sealt, kus vette kukkusid — püsi paigal.
Võta „looteasend" (HELP): suru end vastu päästevesti, tõmbu kössi — vees kaotab keha soojust ~20× kiiremini kui õhus. Väldi liigseid liigutusi.
Mitu inimest vees — hoidke üksteise lähedal. Kasuta pinnalpüsimiseks kõiki ujuvaid esemeid.
22.2 Uppuja / kaaslase päästmine
Märkaja hõikab valjult „inimene üle parda!"; roolimees pöörab ahtri kohe kukkujast eemale (sõukruvi!).
Heida kohe päästerõngas või ujuv ese (otsaga). Üks inimene ainult jälgib uppujat ja näitab käega tema suunas.
Väikepaati tõsta kukkunu tagasi ahtrist (küljelt võib paat ümber minna). Harjuta MOB-olukorda hea ilmaga!
Uppujale/päästetavale lähene alati vastu tuult ja voolu — nii on laev paremini juhitav ja peatub päästetava juures ohutult (sõukruvi ei vigasta).
Inimene üle parda — võib anda helisignaali kolm pikka heli (tähelepandavuse tõstmiseks).
Madala purjejahi puksseerimisel kinnita puksiirots kõige tugevamasse kohta — transpordiaasa (haalamisaas), mitte neetidega knaabi ega masti külge.
22.2a Päästeparv/-paat kummuli ja helikopteripääste
Kui päästepaat läheb kummuli — ära uju eemale: roni põhja peale või hoia paadist kinni ja säilita rahu. Ümberläinud paat püsib vee peal ja on päästjatele hästi nähtav.
Helikopteripääste — täida pinnaltpäästja korraldusi vastuvaidlematult. Ära kinnita trossi ise laeva külge, kui päästja pole nii käskinud.
Radarpeegeldi — halva nähtavuse ja kõrgete lainete korral muudab su väikelaeva radaril nähtavaks teistele (radariga) alustele. Hoia see võimalikult kõrgel.
22.3 Madalikule sattumine
Hinda olukord rahulikult. Kui laev ei leki, proovi tagasi sama teed, kust tulid. Kalde tekitamine vähendab süvist.
Kui laev lekib, peata vee juurdevool (topi auk), kutsu abi. Mõnikord on mõistlik madalale jääda ja abi oodata.
22.4 Tulekahju
Ennetus: tuuluta mootoriruumi, kontrolli kütuse-/gaasi-/elektrisüsteeme; kütuselõhn on ohumärk; tankimise ajaks seiska mootor, ära suitseta.
Tulekahju korral esmane tegevus on mootori seiskamine (kiirus maha peatumiseni) — see pidurdab tule levikut ja väldib lisatuuletõmmet.
Paiguta alus nii, et tulekolle jääb allatuule ja reisijad võimalikult pealttuule, et tuli ei leviks üle laeva.
Kasuta tulekustutit/-vaipa, sulge kütuse- ja gaasikraanid, lülita elekter välja. Ära jäta kustutatud kollet valveta.
22.5 Tulekustutid — tüübid ja klassid
Väikelaeval nõutav käsitulekustuti on vähemalt 2 kg (ABC-pulberkustuti on levinuim ja sobib enamikuks).
Klass
Mis põleb
A
tahked orgaanilised ained (puit, paber, tekstiil)
B
põlevvedelikud ja sulavad tahked ained (bensiin, õli, lahustid, plast)
C
gaasid (propaan, maagaas, atsetüleen)
D
metallid (alumiinium, magneesium)
F
toiduõlid ja -rasvad (köögis)
E (tähis)
kustuti sobib pinge all olevate elektriseadmete kustutamiseks
Pulberkustuti (ABC) — kustutab ka põlevaid vedelikke (klass B); universaalne.
Vesikustuti EI sobi toidurasva (klass F) ega põleva õli/rasva kustutamiseks — vesi põhjustab plahvatusliku leegi (isegi ohtlik). Rasvapõlengut ei kustutata veega.
CO₂- ja vahtkustuti — sobivad vedelike/elektri jaoks; CO₂ ei jäta jääke.
Tähis E kustutil = sobib pingestatud elektriseadme kustutamiseks.
Meelespea: rasva/õli (F) põlengut ei kustutata veega. Väikelaeval min 2 kg kustuti.
23. Mereside (VHF), peatumismärguanded ja karistused
23.1 Meresidevahendid ja VHF-kanalid
Meresidet (VHF) tohib kasutada raadiosideoperaatori tunnistusega isik (SRC/GOC); hädaolukorras ükskõik kes. Raadiojaamale on vaja veesõiduki raadioluba.
Kanal
Kasutus
16
Hädakanal ja väljakutse (pidev raadiovaht kaldajaamades)
70
DSC — digitaalne hädakutse (hädanupp)
13
Merepääste ja ohutus; Tallinn VTS (laevaliikluse juht Tallinna lahel)
69
Merevalvekeskus (JRCC), politsei ja piirivalve töökanal (koos kanaliga 16)
6, 8, 77
Laevadevaheline side
9, 10, 12, 14
Sadamate side
72, 77 (ka L1/L2)
Väikelaevnike omavaheline side
Hädapöördumised (prioriteedi järjekorras):MAYDAY (otsene oht elule/laevale) → PAN-PAN (kiireloomuline, pole otsest ohtu) → SÉCURITÉ (ohutus-/hoiatusteade). GMDSS/DSC süsteem: hädanupu vajutusel edastatakse digitaalne hädahäire, mille kõik levialas DSC-jaamad võtavad automaatselt vastu. Häirekeskus 112, JRCC Tallinn (VHF 16/69) koordineerib Eestis eri ametkondade vahel otsingu- ja päästetöid merel ja piiriveekogudel.
Meresidevahendit (VHF) tohib kasutada isik, kes on läbinud vastava väljaõppe (raadiosideoperaatori tunnistus) — v.a hädaolukorras, kus tohib ükskõik kes. Kanalil 16 on igal täis- ja pooltunnil vaikuseminutid (eetrikeeld), et hädasolija pääseks eetrisse.
Ilmaennustust saab väikelaevajuht mitmest allikast: raadio/TV, mereraadio VHF, NAVTEX (automaatne meresõiduohutuse tekstiteenus) ja internet. Tallinn Raadio edastab ilmateate töökanalitel kell 06.33 ja 15.33 (pärast kanali 16 vaikuseminuteid).
23.2 Peatumismärguanded
Järelevalve (politsei, piirivalve, toll, keskkonnainspektsioon, Transpordiamet) võib laeva peatada — peatamiskäsku tuleb täita. Käsk antakse: peatumismärgiga STOP, koodlipuga L või helisignaaliga L (• — • •). Kui nõutav manööver oleks ohtlik, võib juht selle täitmata jätta, teatades sellest ja leppides kokku ohutu kontrollikoha.
23.3 Karistusmääradest
Kuni 200 trahviühikut: registreerimise, kasutamise ja varustuse (sh päästevahendite) nõuete rikkumine.
Kuni 300 trahviühikut: veeteel liiklemise nõuete rikkumine; laevaliikluse takistamine; joobes juhtimine ja kõrvalehoidumine kontrollist; navigatsioonimärkide kahjustamine või omavoliline paigaldamine.
23.4 Head sadamatavad
Saabujat aidatakse silduda; teise laeva poordi sildumiseks küsitakse luba.
Sadamas ei tekitata laineid ega lärmi; pilsivett ei tühjendata sadamavette (kogutakse kaldamahutisse).
Loata ei astuta võõra laeva tekile; slipp/veeskamiskoht jäetakse vabaks.
Tormi korral kontrolli lisaks enda omadele ka teiste kinnitusotsi.
Head meretavad: teata omastele sõidu siht ja ajakava; kaptenile ei vaielda vastu kriitilises olukorras; lahknemisel muudab kurssi see, kel lihtsam; vette ei heideta jäätmeid ega õlijääke; hädasolijaid aidatakse alati.
23.5 Keskkond ja piiratud nähtavus
Prügi tuleb koguda laeval prügikonteineritesse ja anda kaldal vastuvõtupunkti — merre viskamine ja põletamine on keelatud.
Eripiirkonnas (sh Läänemeri) tohib üle parda heita ainult toidujäätmeid ja sedagi kaugemal kui 12 meremiili lähimast kaldast. Plast, sünteetilised trossid/võrgud on alati keelatud.
Reostusest (või selle ohust) teata Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.
Piiratud nähtavus:merel loetakse piiratud nähtavuseks nähtavus alla 2 meremiili; sisevetel (CEVNI) nähtavus alla 1 km.
Sisu ja pildid: Transpordiamet, „Abiks paadimehele 2026" — transpordiamet.ee
Kaarditöö — Tallinna laht
Õpi asukoha määramist ja teekonna planeerimist merekaardil. Vahemaa mõõdetakse alati küljeskaalalt (laiuskraadilt): 1′ = 1 meremiil. Iga joone juures arvuta ise kompassikurss: KK = TK − variatsioon − deviatsioon (variatsioon +9° E).
